Mis on vulkaaniline kivim?
Jan 17, 2024| Vulkaanilised kivimid viitavad kivimitele, mis on tekkinud kuuma magma kondenseerumisel sügavalt Maa pinnalt vulkaaniliste tuulutusavade kaudu ja mida saab jagada kitsasteks vulkaanilisteks kivimiteks ja laiadeks vulkaanilisteks kivimiteks.
Kitsalt määratletud vulkaaniline kivim viitab vulkaanilisele laavale, mis on madala viskoossusega madala lenduvusega magma (nt põhimagma), mis voolab vulkaanist välja sula kujul. Vulkaanipurske hilises staadiumis võib mõni suure viskoossusega happeline magma moodustada ka laavat, kui suur hulk magmakambris leiduvat lenduvat ainet välja pääseb ja pinnale tungib.
Magma koostis on erinev ning erinevad on ka pärast jahtumist ja tahkumist tekkinud kivimid. Aluselised ekstrusioonikivimid on basalt, neutraalsed ekstrusioonikivimid on andesiit, happelised ekstrusioonikivimid on rüoliit ning poolleeliselised ja aluselised ekstrusioonikivimid on trahüüt ja fonoliit.
Väljapaiskutud kivimitel on sageli sellised struktuurid nagu poorid, mandlid ja voolumustrid ning need koosnevad enamasti klaasjatest, krüptokristallilistest või porfüürilistest struktuuridest. Klaasjas obsidiaani, perliiti, türkiissinist, pimsskivi ja muid purskavaid kivimeid nimetatakse vulkaanilisteks klaaskivimiteks.
Laiemas mõttes hõlmavad vulkaanilised kivimid mitte ainult laava, vaid ka püroklastilisi kivimeid. Vulkaanilised klastilised kivimid on peamiselt kõrge viskoossuse ja kõrge lenduvate ainete sisaldusega happelised kivimid, mis purskavad pinnale plahvatusohtlike pursete kaudu, sageli segunedes teatud koguse normaalse sette- või laavamaterjaliga.